Tavaline on olukord, kus omanik soovib müüa osa oma kinnistust. Sellisel juhul on tegemist kinnistu mõttelise osa müügiga, pärast mida tekib ühele kinnistule mitu (vähemalt kaks) kaasomanikku. Kaasomandi saab lõpetada pärast maamõõtmise teostamist ning iseseisvate katastriüksuste moodustamist.

Kaasomandis olevale kinnistule kasutuskorra seadmine

1. Kinnistu mõttelise osa müügil tuleb alati sõlmida kasutuskorra kokkulepe. Sellise kokkuleppega määratakse kindlaks, milline osa kinnisasjast on ühe või teise kaasomaniku ainuvalduses ja -kasutuses. Kokkuleppele lisada täpsustav plaan, kus on visuaalselt kujutatud iga kaasomaniku ainukasutusse jääv ala, mis on aluseks hiljem maamõõtmistööde läbiviimisel. Ideaalis võiksid piirid kulgeda mööda maamärke – piki teid, mööda kraavitelgi ja sihtisid. Samuti tuleb koheselt mõelda, kuidas on hilisemalt tagatud mõlema kaasomaniku juurdepääs kinnistule.

2. Kinnistu kasutuskorra seadmisel lepitakse kokku, kes korraldab ja kes tasub maamõõtmistoimingud ning millal toimub kaasomandi lõpetamine. Tavapäraselt peab arvestama, et maamõõtmine võtab aega vähemalt 4 kuud, aga protsess võib väldata ka kauem. Komistuskohaks võivad saada kinnistud, mis on moodustatud üheksakümnendatel plaanimaterjali alusel või kus on piirikivid hävinud. Kuna piirinaabrite vaheline piir on ühine, siis võivad tekkida ka vaidlused piiri kulgemise osas, mistõttu võib venida piiriprotokolli allkirjastamine.

3. Notariaalselt kokku lepitud kasutuskorraplaan on maamõõtmise aluseks, kus on määratud mõlemale osapoolele kuuluva mõttelise maa pindala. Siiski on sellistel plaanidel toodud pindala ligikaudne ning seetõttu määratakse koheselt notarilepingus protsendi või pindalaühiku suuruses muudatus, mille raames võib pindala +/- erineda kokkulepitust ilma, et peaks tasuma emb-kumb kompensatsiooni. Juhul, kui pindala erinevus on kokkulepitust suurem, siis on ühel või teisel osapoolel õigus nõuda kompensatsiooni.

Maamõõtmise toimingud pärast kinnistu müüki

4. Pärast kinnistu mõttelise osa müüki leitakse sobiv maamõõtja, kellele edastatakse lahkumõõtmisplaan ning kaasomanike kontaktandmed. Maamõõtmisel tuleb allkirjastada dokumente kolmel korral – maakorralduse algatamisel, piiriprotokolli kinnitamisel ning katastrikande tegemisel.

5. Maamõõtja esitab valda taotluse katastriüksuse jagamise lähteülesande saamiseks koos jagamise plaaniga, mille allkirjastavad kaasomanikud. Pärast lähteülesande kinnitamist tekib Maa-Ameti kaardikihile roheline viirutus. https://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis

6. Maamõõtja kooskõlastab väljastatud lähteülesande asjasse puutuvate ametkondadega (Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Maanteeamet jm.) ning seejärel teostab kinnistul mõõtmised. Vajadusel kaasatakse maaomanikud, kui on tarvis leida piirimärke või täpsustada uue piiri kulgemist.

7. Pärast maamõõtmise teostamist saadab maamõõtja kõigile maaomanikele ja piirinaabritele kutse piirimärkide kättenäitamisele. Kutse saadetakse vähemalt 2 nädalat enne piiride kättenäitamist. Pärast piirimärkide kättenäitamist vormistab maamõõtja kolme päeva jooksul piiriprotokolli, mis allkirjastatakse nii kinnistu kaasomanike kui ka piirnevate kinnistute omanike poolt.

Maa-Ameti toimingud enne kaasomandi lõpetamist

8. Maamõõtja koostab toimiku Maakatastrile jagamise sissekandmiseks, mille menetluse tähtaeg on tavaliselt kuni üks kuu. Juhul kui katastribüroo menetlusaeg venib üle ühe kuu, muutub viirutus Maa-Ametis pruuniks.

9. Maa-Amet saadab kaasomanikele allkirjastamiseks avalduse kande tegemiseks. Pärast kinnistu omanike kande avalduse allkirjastamist teeb Maa-Amet muudatuse kaardirakenduses ja esitab muudetud andmed kinnistusraamatus (kanne Maa-Ameti kaardirakenduses tehakse 4-5 päeva varem kui Kinnistusraamatusse) https://kinnistusraamat.rik.ee/detailparing/Login.aspx?ReturnUrl=%2fdetailparing%2f 

10. Kui Kinnistusraamatusse on kantud uued katastrinumbrid, siis saab kokku leppida aja kaasomandi lõpetamiseks notaris. Kaasomandi lõpetamine sõlmitakse notariaalselt, kus jagatakse kaasomanike vahel registriosad ja katastriüksused.