Küsi pakkumist

Artiklid

Artiklid

10 sammu maa müügil kaasomandi lõpetamiseks

Tavaline on olukord, kus omanik soovib müüa osa oma kinnistust. Sellisel juhul on tegemist kinnistu mõttelise osa müügiga, pärast mida tekib ühele kinnistule mitu (vähemalt kaks) kaasomanikku. Kaasomandi saab lõpetada pärast maamõõtmise teostamist ning iseseisvate katastriüksuste moodustamist.

(veel …)

Puittaimede eemaldamine giljotiiniga ja kraavide korrastamine

Võsalõikus giljotiiniga on efektiivne võimalus suuremate alade puhastamiseks võsast, mille tüvede diameeter jääb vahemikku kuni kolmkümmend sentimeetrit. Võsalõikuseks kasutame Kobelco ekskavaatorit, millel on küljes giljotiini lõikepea. Töid teostame Harjumaal, Raplamaal, Läänemaa ja Pärnumaal. Suuremate ja pikemaajaliste projektide korral ka mujal Eestis.

 

(veel …)

Mets.ee Meedias

Eesti metsanduspoliitika vajab ümbermõtestamist

Möödunud kuudel koostamisele võetud metsaseaduse uuendus, mille riigikogu peaks ühel või teisel kujul selle aasta lõpuks kinnitama, on tekitanud mõnedes ringkondades teravat kriitikat. 31. märtsini esitasid asjaosalised ministeeriumile seadusemuudatusega seonduvaid ettepanekuid, muu hulgas juhiti tähelepanu mõningatele otsestele puudujääkidele või läbimõtlematustele kavandatavas uuenduses.

Näiteks mainis metsatööstusettevõte OÜ Lignator Mets seadusemuudatuse peamiste ohuallikatena kuusikute raievanuste alandamist, lageraietaoliste turbe- ja valikraiete nõuete lõdvendamist, mis puudutab Eestis eelkõige männikuid, ning lõpuks muudatust, mille kohaselt ei pea metsaomanik arvestama enam naaberkinnistu lageraielankidega. See võimaldab sisuliselt aga kahel naaberkinnistul korraga lageraiet teha, nii et tekib üksainus hiiglaslik lank. Segane on siinkohal ka küsimus, kas selline seadusemuudatus ei tekita uut juriidilist kitsaskohta, mis võimaldab maa omandiõigusega mängida, raiumaks paljaks veel suuremaid maa-alasid.

Eesti metsanduspoliitika vajab ümbermõtestamist

Möödunud kuudel koostamisele võetud metsaseaduse uuendus, mille riigikogu peaks ühel või teisel kujul selle aasta lõpuks kinnitama, on tekitanud mõnedes ringkondades teravat kriitikat. 31. märtsini esitasid asjaosalised ministeeriumile seadusemuudatusega seonduvaid ettepanekuid, muu hulgas juhiti tähelepanu mõningatele otsestele puudujääkidele või läbimõtlematustele kavandatavas uuenduses.

Näiteks mainis metsatööstusettevõte OÜ Lignator Mets seadusemuudatuse peamiste ohuallikatena kuusikute raievanuste alandamist, lageraietaoliste turbe- ja valikraiete nõuete lõdvendamist, mis puudutab Eestis eelkõige männikuid, ning lõpuks muudatust, mille kohaselt ei pea metsaomanik arvestama enam naaberkinnistu lageraielankidega. See võimaldab sisuliselt aga kahel naaberkinnistul korraga lageraiet teha, nii et tekib üksainus hiiglaslik lank. Segane on siinkohal ka küsimus, kas selline seadusemuudatus ei tekita uut juriidilist kitsaskohta, mis võimaldab maa omandiõigusega mängida, raiumaks paljaks veel suuremaid maa-alasid.