Esmalt tuleks kindlaks teha kinnistu sihtotstarve, st kas tegemist on elamumaa, maatulundusmaa või mõne muu sihtotstarbega. Selle kohta leiab infot näiteks Maa-ameti kaardirakenduse geoportaalist.

Kui on plaanis krundile ehitada, siis on oluline ehitusõiguse olemasolu. Infot kinnistule ehitamise ja kehtestatud detailplaneeringute kohta saab omavalitsustest.

Kurssi tuleks end viia, kas ja milline on kinnistule ligipääs (sh teede seisukord ja kes neid hooldab). Erateede puhul üle vaadata, kas on sõlmitud servituut ehk tee kasutamise kokkulepe.

Oluline on ka liitumispunktide olemasolu (vesi ja kanalisatsioon) ning ühendumise võimalus elektrivõrku. Uurida ka seda, milliseid kulutusi lisaks liitumistasule kannab krundi omanik tulevikus.

Lisaks viia end kurssi, kas maatükil on ehitamist takistavaid või välistavaid piiranguid ning milline on alal või sellega piirnevate kuivenduskraavide seisukord. Nõukogudeajal rajatud kuivendussüsteemid ei pruugi enam olla töökorras. Hilisemate üllatuste ärahoidmiseks (ehitustööde keerukuse hindamiseks) on abi ka ehitusgeoloogilisest infost.

Tutvuda tasub maakonna üld- ja detailplaneeringuga, et hinnata piirkonna tuleviku perspektiivi (liiklus, kauplused, transpordiühendus lähedalasuvate asulatega, koolid, lasteaiad jne).

Kindlasti käige konkreetsel alal kohapeal ning tutvuge sealse ümbrusega ja võimalusel ka naabritega.

Infot saab kinnistusraamatust, kui sisestada konkreetse maatüki andmed või Maa-ameti geoinfosüsteemi  kaardikihtidelt, näiteks “Kitsenduste kaart”, “Looduskaitse”, “Kultuurimälestised” jne.

Kõige parem aeg krundi ostmiseks on talv või varakevad. Sel ajal on kõige paremini märgata krundi nn nõrgad kohad. Näiteks, teede olukorda või kui krundi lähedal on veekogu, siis kevadine lumesulavesi aitab hinnata üleujutusriski. Lisaks annab talvisel ajal krundi ostmine selle võimaluse, et saate talvel ära tellida ehitusprojekti (koostatakse u 2-3 kuud ja lisandub kooskõlastusaeg), et suveks oleks olemas juba ehitusluba.

Meie müügis olevate kinnistutega saab tutvuda “Müügiobjektid” rubriigis või KV keskkonnas. Kindlasti soovitame ka otse ühendust võtta, sest kõik meie pakutavad kinnistud ei pruugi olla müügikeskkondades üleval.

Pärast seda, kui oleme Teiega kokku leppinud tehingu tegemises, selle tingimustes, kui ka ajas, siis võetame ühendust notariga, kes kontrollib eelnevalt üle, kas tehingu osapooltel on õigus tehingut teha, vaatab üle registri andmed ja annab teada, kas on vaja esitada lisadokumente.

Notarile broneerib aja ja vajalikud andmed edastab LignaMets OÜ. Notaribüroo valmistab lepingu ette ja saadab selle tutvumiseks e-posti teel osapooltele.

Tehingu läbiviimiseks on kolm võimalust: minnakse notaribüroosse kohapeale, tehakse tehing kaugtõestamisega videosilla vahendusel või hübriidtehing, kus osapooled võivad osaleda tehingus notaribüroos kohapeal või videosilla vahendusel.

Kaugtõestamine on protsess, kus notariaaltoimingud viiakse läbi notari ja kliendi vahel videosilla vahendusel. Kaugtõestamise kasutamisel tuleb aga arvestada sellega, et lisandub u 20 eur notaritasu.

Kaugtõestamise puhul on vajalik, et arvutil oleks olemas veebikaamera ja heli funktsioonid (hääl ja mikrofon) ning lubatud ID-kaardi funktsionaalsus. Tehing toimub E-notari iseteeninduse kaudu, kus enne tehingu algust saab kasutaja notarile kinnitada, et on kaugtõestamiseks valmis, vajutades „Kinnitan, et olen digitõenduseks valmis“ nuppu (vastav võimalus tekib umbes 15 minutit enne kokkulepitud tehingu algusaega). Seejärel tuleb isik tõestada tehes fotod ID-kaardist ja iseendast. Iseteeninduse kasutamiseks kasutada veebilehitsejaid: Google Chrome, Firefox või Microsoft Edge. Internet Explorer ja Safari ei ole toetatud.