METSAMAJANDUSKAVA
Metsamajanduskava on heaks abimeheks metsamajandamisviiside kavandamisel. Igapäevaselt teatakse ka metsakava, raiekava või raieplaani nime all. Metsamajandamiskava annab metsaomanikule tervikliku ülevaate kogu metsast, aitab metsamaa väärtust määrata ning jagab soovitusi metsa majandamiseks järgneva 10 aasta jooksul. Metsa majandamisel on oluline läbiviidavate tööde õige aeg ja viis. Meie aastatepikkused kogemused on andnud meile väärt teadmised kõikidest metsa majandamisega seotud etappidest.
Kui vajad abi metsa hindamisel või metsamajanduskava koostamisel, siis küsi meilt pakkumist!
Metsa inventeerimise tähtsus
Metsamajanduskava oluliseks osaks on inventeerimisandmed. Metsa takseerkirjeldus annab täpse ülevaate metsa seisundist – milline on puistu liigiline koosseis, kõrgus, vanus, tootlikkus ja tagavara. Oluline on oma metsa kohta omada võimalikult värskeid inventeerimise andmeid, kuna metsa takseerkirjeldus on abiks metsaomanike nõustamisel ja metsamajandamiskavade koostamisel.
Inventeerimisandmed kantakse Metsaregistrisse ning kehtivad 10 aastat. Ilma metsaomaniku kooskõlastuseta ei ole võimalik inventeerimisandmeid Metsaregistrisse kanda. Seega saab metsa hindamise ja metsakava koostamise tellida ainult metsaomanik!
Metsa inventeerimisandmete vajalikkus
Kehtivad metsa inventeerimisandmed on vajalikud, kui on plaanis taotleda metsandustoetusi või teostada harvendus- ja uuendusraiet. Erandiks füüsiliste isikute metsakinnistud, mis on väiksemad kui 5 ha ning juriidiliste isikute metsakinnistud, mis on väiksemad kui 2 ha. Nendel juhtudel ei ole andmete olemasolu metsamajandustööde teostamiseks kohustuslik. Sõltumata maa suurusest, tuleb enne metsamajanduslike tööde tegemise algust esitada kavandatud tööde kohta Keskkonnaametile metsateatis. Metsateatis ehk raieluba kehtib üks aasta.
Inventeerimisandmeid ja metsateatist ei ole tarvis kui aastane väljaraiutud puidukogus jääb alla 20 tihumeetri kinnistu kohta või kui on plaanis teostada ainult istutustöid, kultuurihooldust või valgustustöid.
Metsamajandamiskava koostamise protsess
Enne metsamajanduslike tööde alustamist on vaja läbi mõelda tegevuste otstarbekus, aeg ja meetod. Neid asjaolusid arvesse võttes koostatakse metsamajandamiskava, mis aitab metsaomanikul oma metsaga heaperemehelikult ümber käia.
Metsakava koostamine algab sellest, et taksaator teostab välitööd ning inventeerib metsa. Metsas kogutakse erinevaid andmeid puistu kohta (puude liik, vanus, kõrgus, diameeter jne) ning pannakse kirja metsa majandamiseks vajalikud tööd. Seejärel sisestatakse andmed arvutisse ja joonestatakse kaardid. Kui kava on koostatud, esitatakse see tutvumiseks ja andmete õigsuse kontrolliks metsomanikule.
Metsamajandamiskava koostatakse kooskõlas Metsaseaduse, metsa korraldamise juhendi ja teiste Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega. Metsakava hindamine ja kava koostamine on alati iga kinnistu puhul individuaalne, seega kava koostamiseks küsi pakkumist!
Mida metsamajanduskava sisaldab?
Metsaregistrisse kantud inventeerimise andmed on metsamajandamisel aluseks, kuid ainult nende alusel on metsaomanikul keeruline saada kogu ülevaadet metsakinnistu olemusest ja majandamise võimalustest. Parema ülevaate annab metsamajandamiskava, mis koosneb:
- Inventeerimisandmed – iga metsaeraldise kohta detailne takseerkirjeldus (rinnete kaupa ülevaade puistu koosseisust, vanusest, kõrgusest, läbimõõdust, tihedusest, tagavarast), samuti kirjeldatakse järelkasvu, alusmetsa ja metsa kahjustusi.
- Kokkuvõte metsamajanduslikest töödest ja metsa seisukorrast – ülevaade viimase 10 aasta jooksul tehtud metsamajanduslikest töödest ning järgmiseks 10 aastaks soovituslikud metsamajandamise võtted (uuendusraiete, hooldusraiete ja metsauuendamise nimekirjad eraldiste kaupa koos kokkuvõtlike andmetega).
- Teemakaartid – metsaplaan, puistuplaan, kavandatud tööde plaan, vajadusel kitsenduste plaan.
- Terminite ja lühendite selgitus – selgitab metsanduslikke mõisteid ja metsamajanduslikke töid.
Metsamajanduskava kohta küsimused
Kes teostab metsa hindamise?
Metsa kohta takseerandmete kogumine nõuab spetsiifilisi teadmisi ning seetõttu võib metsa inventeerimist teostada ainult tegevusloaga metsakorraldaja. Tunnustatud metsakorraldajate nimekiri on leitav Keskkonnaagentuuri kodulehelt. Meie meeskonda kuuluvad metsakorraldajad omavad aastatepikkust kogemust ning olulisi teadmisi kõikidest metsa majandamisega seotud protsessidest.
Mis on metsateatis?
Metsateatis ehk raieteatis on dokument, mis hõlmab ülevaadet raietöödest, mida on plaanis oma metsakinnistul teostada. Metsateatis tuleb esitada Keskkonnaametile. Esitama ei pea raieteatist siis, kui raiemaht planeeritavatel raietöödel jääb alla 20 tihumeetri aastas kinnistu kohta. Raieõiguse müügi korral on raieluba vajalik lepingu alus koos kehtivate metsainventeerimisandmetega Metsaregistris. Maa müügi korral ei ole metsateatis ega inventeerimisandmed olulised eeldused kinnistu ostumüügitehingu sõlmimiseks.
Kui kiiresti kantakse metsa inventeerimise andmed Metsaregistrisse?
Kui inventeerimise andmete kogumine ja vormistamine võib võtta mõnest päevast mõne nädalani, siis andmete kinnitamine Keskkonnaagentuuri poolt ja Metsaregistrisse kandmine võib võtta kuni 30 päeva. Seega tasub oma metsamajandamistööde planeerimisel sellega aegsasti arvestada.
Mis on metsamajandamiskava hind?
Metsamajandamiskava koostamise hind sõltub metsamaa asukohast, suurusest, töö kiireloomulisusest ning sellest, kas inventeerimisandmed tellitakse koos metsamajandamiskavaga või ilma. Kui on olemas eelnevalt värsked inventeerimisandmed, siis saab ka nende alusel kava koostada. Metsa inventeerimise hind jääb tavaliselt vahemikku 20-30 eur/ha. Kuna metsakava koostamine on alati iga kinnistu puhul individuaalne, siis täpse hinna teada saamiseks küsi pakkumist!