Küsi pakkumist

Tutvu müügis oleva kinnisvaraga

Suvepõllu – tootmismaa Treimanis

Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Treimani küla Pindala: 7,96 ha Müüa maatükk, tootmismaa - Treimani, Häädemeeste vald, Pärnumaa Tutvu lähemalt

Pääsna – maakodu Võhandu jõe ääres

Põlva maakond, Räpina vald, Pääsna küla Pindala: 7,67 ha Müüa looduskaunis kinnistu Võhandu jõe ääres Pääsna külas. Tutvu lähemalt

Küti – maakodu loodussõbrale

Võru maakond, Võru vald, Kannu küla Pindala: 1,44 ha Müüa kunagine talukoht kaunis Võrumaa külakeses. Tutvu lähemalt

Telliskivi – vaatega lammile ja jõele

Pindala: 14,86 ha Uut omanikku otsib 14 ha suurune kinnistu, kus on nii metsamaad ja rohumaad ning mis piirneb jõega. Tutvu lähemalt

Vaike – maakoht Lahemaal

Lääne-Virumaa, Kadrina vald, Loobu küla Pindala: 0,97 ha Looduskaunis Lahemaa rahvuspargis, Tallinn-Narva maantee ääres on müügis elamumaa. Tutvu lähemalt

Pajuurva – päikeseküllane kinnistu Tartu lähistel

Tartumaa, Luunja vald, Savikoja küla Pindala: 2,84 ha Müüa Tartu külje all, Savikoja külas asuv Pajuurva kinnistu. Tutvu lähemalt

Nurmepõllu – elamumaa Lahemaal

Harjumaa, Kuusalu vald, Kõnnu küla Pindala: 29300 m² Looduskaunis Lahemaa rahvuspargis on müüa kinnistu, millel on olemas luba ehitada ühepereelamu koos abihoonetega. Tutvu lähemalt

Müügiobjektide kohta küsimused

Millele pöörata tähelepanu maatüki valikul?

Esmalt tuleks kindlaks teha kinnistu sihtotstarve, st kas tegemist on elamumaa, maatulundusmaa või mõne muu sihtotstarbega. Selle kohta leiab infot näiteks Maa-ameti kaardirakenduse geoportaalist.

Kui on plaanis krundile ehitada, siis on oluline ehitusõiguse olemasolu. Infot kinnistule ehitamise ja kehtestatud detailplaneeringute kohta saab omavalitsustest.

Kurssi tuleks end viia, kas ja milline on kinnistule ligipääs (sh teede seisukord ja kes neid hooldab). Erateede puhul üle vaadata, kas on sõlmitud servituut ehk tee kasutamise kokkulepe.

Oluline on ka liitumispunktide olemasolu (vesi ja kanalisatsioon) ning ühendumise võimalus elektrivõrku. Uurida ka seda, milliseid kulutusi lisaks liitumistasule kannab krundi omanik tulevikus.

Lisaks viia end kurssi, kas maatükil on ehitamist takistavaid või välistavaid piiranguid ning milline on alal või sellega piirnevate kuivenduskraavide seisukord. Nõukogudeajal rajatud kuivendussüsteemid ei pruugi enam olla töökorras. Hilisemate üllatuste ärahoidmiseks (ehitustööde keerukuse hindamiseks) on abi ka ehitusgeoloogilisest infost.

Tutvuda tasub maakonna üld- ja detailplaneeringuga, et hinnata piirkonna tuleviku perspektiivi (liiklus, kauplused, transpordiühendus lähedalasuvate asulatega, koolid, lasteaiad jne).

Kindlasti käige konkreetsel alal kohapeal ning tutvuge sealse ümbrusega ja võimalusel ka naabritega.

Millal on parim aeg maatükki osta?

Kõige parem aeg krundi ostmiseks on talv või varakevad. Sel ajal on kõige paremini märgata krundi nn nõrgad kohad. Näiteks, teede olukorda või kui krundi lähedal on veekogu, siis kevadine lumesulavesi aitab hinnata üleujutusriski. Lisaks annab talvisel ajal krundi ostmine selle võimaluse, et saate talvel ära tellida ehitusprojekti (koostatakse u 2-3 kuud ja lisandub kooskõlastusaeg), et suveks oleks olemas juba ehitusluba.

Kust saab infot ehitamist takistavate ja välistavate piirangute kohta?

Infot saab kinnistusraamatust, kui sisestada konkreetse maatüki andmed või Maa-ameti geoinfosüsteemi  kaardikihtidelt, näiteks “Kitsenduste kaart”, “Looduskaitse”, “Kultuurimälestised” jne.

Mis on elamumaa ja maatulundusmaa?

Elamumaa on maa, kuhu võib ehitada maju. Hõlmab endas nii elamu (sh korterelamu, suvila, aiamaja) alust maad ning selle juurde kuuluvat majapidamis- ja abiehitiste alust ja neid ehitisi teenindavat maad.

Maatulundusmaa on maa, mida kasutatakse põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks (sh metsa- või põllumajandusliku potentsiaaliga alad). Maatulundusmaa sihtotstarve võib jaotuda omakorda kõlvikuteks nagu metsamaa, haritav maa, rohumaa, õue ala, muu maa jms.

Teada tasub ka seda, et maa sihtotstarvet on võimalik muuta näiteks elamumaaks. Selleks tuleb maaomanikul esitada maa asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele vastav avaldus ehitise projekteerimistingimuste saamiseks.

Kas maatulundusmaale võib ehitada?

Kohalikel omavalitsustel on õigus ise otsustada, kas nad lubavad ehitada maatulundusmaale või mitte. Tavaliselt on lubatud ehitada üks eramu koos abihoonega. Ilma detailplaneeringuta on lubatud ehitada, kui maa suurus on üle 2 ha. Kui on plaanis suuremahulisem ehitustegevus, siis tuleb teha detailplaneering.

Kui maatükk on väiksem kui 2 ha ja soov on ehitada, siis võib algatada ka sihtotstarbe muutmise elamumaaks, millel 2 ha nõue puudub. Seega täpsema ülevaate maatulundusmaale ehitamise võimalustest ja võimalikkusest saab siiski omavalitsuse kehtestatud planeeringutest.

Mis on krundi ja kinnistu erinevus?

Krunt on maa-ala, millel on olemas ehitusõigus. Krundi mõistet kasutatakse vaid siis, kui on olemas detailplaneering. Hajaasustusega piirkonnas nimetatakse aga ehituskrunti hoopis maaüksuseks mitte krundiks ning seal on ehitamise põhimõtted määratud üldplaneeringuga.

Kinnistu on aga krunt koos hoonetega, kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus.

Kuidas käib ostu-müügi tehing?

Pärast seda, kui olete LignaMets OÜ’ga ühendust võtnud ning oleme Teiega kokku leppinud tehingu tegemises, selle tingimustes, kui ka ajas, siis võetakse ühendust notariga, kes kontrollib eelnevalt üle, kas tehingu osapooltel on õigus tehingut teha, vaatab üle registri andmed ja annab teada, kas on vaja esitada lisadokumente.

Notarile broneerib aja ja vajalikud andmed edastab LignaMets OÜ. Notaribüroo valmistab lepingu ette ja saadab selle tutvumiseks e-posti teel osapooltele.

Tehingu läbiviimiseks on täna kolm võimalust: minnakse notaribüroosse kohapeale, tehakse tehing kaugtõestamisega videosilla vahendusel või hübriidtehing, kus osapooled võivad osaleda tehingus notaribüroos kohapeal või videosilla vahendusel.

Kui suured on tehingutasud?

Tehingutasude suurus sõltub kinnistu müügihinna suurusest. Notari tasud tulenevad Notari tasu seadusest. 10 000 eur väärtuses tehingu puhul on notari tasu u 25 eur ja 100 000 eur puhul 160 eur.

Lisaks notari tasudele on tarvis maksta riigilõiv, mille määrad on toodud Riigilõivuseaduses. Näiteks 10 000 euro väärtuse tehingu puhul on riigilõiv 15 eurot, 100 000 euro tehingu puhul 110 eur.

Kui kinnisasja on seatud hüpoteek, siis tavapäraselt tasutakse notaritehingus müüja poolt laenujääk ning kustutatakse hüpoteek. Riigihüpoteeki ei ole võimalik enam ostjal üle võtta. Tehingusse on tarvis kaasata ka hüpoteegipidaja.

Kuidas käib kaugtõestamine?

Kaugtõestamine on protsess, kus notariaaltoimingud viiakse läbi notari ja kliendi vahel videosilla vahendusel. Kaugtõestamise kasutamisel tuleb aga arvestada sellega, et lisandub u 20 eur notaritasu.

Kaugtõestamise puhul on vajalik, et arvutil oleks olemas veebikaamera ja heli funktsioonid (hääl ja mikrofon) ning lubatud ID-kaardi funktsionaalsus. Tehing toimub E-notari iseteeninduse kaudu, kus enne tehingu algust saab kasutaja notarile kinnitada, et on kaugtõestamiseks valmis, vajutades „Kinnitan, et olen digitõenduseks valmis“ nuppu (vastav võimalus tekib umbes 15 minutit enne kokkulepitud tehingu algusaega). Seejärel tuleb isik tõestada tehes fotod ID-kaardist ja iseendast. Iseteeninduse kasutamiseks kasutada veebilehitsejaid: Google Chrome, Firefox või Microsoft Edge. Internet Explorer ja Safari ei ole toetatud.

Mis on kaugtõestamise test?

Enne kaugtõestuse tehingu toimumist on võimalik testida notar.ee keskkonnas oma arvuti riistvara ja tarkvara, ID-kaardi funktsioonide toimimist ning piisava internetiühenduse valmisolekut. Selleks tuleb sisse logida E-notar iseteenindusse ning alustada testimisega.

Miks kasutada notari deposiitkontot?

Mõlema osapoole riskide maandamiseks kasutatakse notari deposiitkontot, kuhu ostja kannab enne tehingut ostusumma. Sellisel juhul saab müüja kindlustunde, et ostjal on tehingu jaoks raha olemas ja ta saab selle pärast lepingu sõlmimist kindlasti kätte. Ostja saab aga kindluse, et müüjale laekub raha siis, kui leping on sõlmitud.

Kui palju maksab metsamaa hektar?

Metsa müügi hind on metsaomaniku jaoks kõige oluliuseim küsimus. Metsa müügi hinna määramisel on kõige olulisemad tegurid metsamaa asukoht, maa viljakus ja metsamaa pindala. Kasvava metsa hinda kujundavad enim metsas kasvatatavad puuliigid ja nende maht, vanus ja tervislik seisund. Lisaks on metsa turuväärtuse oluliseks osaks pakkumise ja nõudluse seis turul – kas pakkumisi on rohkem või vähem, kui metsandusettevõtete hetkevõimekus investeerida. Loe lisaks metsahinna kujunemise kohta siit.

Kontakt

    Palju on 5 + 9


    Kontakt

    Telefon

    Magnus Karukäpp
    +372 508 9402