Chaga
Must pässik – Põhjamaa metsade must kuld
Must pässik ehk chaga on Eesti tuntumaid raviseeni, mis kasvab põhiliselt kaskedel, aga leidub ka lepal. Sellest tulenevalt tuntakse teda ka kasekäsna nime all, mis on tegelikult hoopis teine seen (Piptoporus betulinus). Rahvusvaheliselt tuntud nimetus „chaga” tuleneb pässiku venekeelsest nimetusest „ чага”.
Musta pässikut (Inonotus obliquus) ehk chagat on inimesed tervisele kasulike omaduste tõttu kasutanud rahvameditsiinis juba aastatuhandeid. Kõige levinum raviviis on chagast valmistatud tõmmise joomine. Tänapäeval leiab chagat ka eliksiiride, ekstraktide ja kapslitena, et saaks neid kasutada toidulisandina.
Chaga on võimas antioksüdant, mis aitab tõsta organismi vastupanuvõimet ja ennetab haiguste teket. Erinevad ülemaailmsed uuringud on näidanud, et must pässik omab vähi-, viiruste-, bakterite-, diabeedi- ja põletikuvastast toimet. Lisaks toetab ja parandab chaga soolestiku mikrofloorat, alandab veresuhkrut ja kolesterooli, aeglustab organismi vananemisprotsesse, tugevdab närvisüsteemi, aitab stressi, ärevushäirete ja unetuse korral ning parandab mälu. Chaga sisaldab suures koguses erinevaid B vitamiine, flavonoide, fenoole, mineraale ja ensüüme. Flavonoididel on antioksüdatiivsed (antioksüdant) ja fenoolidel on antiseptilised omadused. Kokkuvõtvalt soodustab chaga tarvitamine toksiliste ainete väljutamist organismis.
Musta pässiku kasvatamine kui hea investeering
Tänapäeva inimeste teadlikkus oma tervise hoidmisest ja kaitsmisest on suurenenud ning sellest tulenevalt on kasvanud nõudlus musta pässiku järele. Üha enam metsaomanikke proovib seda kaskedel levivat seent ise kasvatada. Meditsiiniliste seente kasvatamisest on saamas tulevikus metsakasvatuse loomulik osa, sest puuseente kasvatamine aitab väärindada mitteväärtuslikku metsaosa ning saada tulu juba 5 aasta möödudes.
Must pässik eelistab kasvamiseks jahedama kliimaga piirkondi nagu Põhja-Ameerika, Venemaa, Siber, Jaapan. Euroopas on teda sagedamini Kesk- ja Põhja-Euroopas. Eesti on musta pässiku jaoks ideaalne kasvukoht, kuna üle poole Eesti maismaast on kaetud metsaga. Majanduslikult on kõige otstarbekam kasvatada musta pässikut väheviljakatel ja/või liigniisketes kasvukohtades, kus vähem väärtuslikuma metsamaterjali kõrval pakuvad seened hoopis lisandväärtust. Chaga kasvatuse rajamiseks on vaja 0,25-2 ha metsa. Kasvatuseks sobivad eelkõige salu- rohusoo- ja kõdusoometsade tüübirühmade metsad.
Looduslikult on musta pässiku levik väga keeruline, sest eosed levivad vaid juhul, kui peremeesorganism ehk kask sureb. Sellest tulenevalt kasutatakse seene niidistikuga läbikasvanud puidutüübleid, mis istutatakse ise kasepuule. Chaga tüübel istutatakse minimaalselt 10 cm läbimõõduga kasepuule. Tüüblite arv puul sõltub puu vanusest ja jämedusest, kuid keskmiselt pannakse “kasvama” 4-6 tüüblit. Oluline on puud mitte rohkem kahjustada, kui see tüübli sisestamiseks vajalik on. Pigem suurendadagi chaga kasvatust puude arvu arvelt, mitte tüüblite arvu ühel puul. Tüüblid soovitatakse istutada kuni 2 m kõrgusele, mis võimaldab peale chaga kasvatust ülejäänud puu ka näiteks paberi- või küttepuuna realiseerida.
Kasepuud kannavad chaga saaki u kolm korda iga 5-7 aasta tagant. Seega tuleb kasvatamisel arvestada, et musta pässiku metsa ei saa 20 aasta jooksul raiuda.
Chaga kasvatamise mõju peremeespuule ja metsale
Seni ei ole ühest teadmist, et chaga kasvatus ohustaks metsa kui tervikut. Levib antud seen ju ka looduslikult – levikuks on tarvis tuule ja putukate kaasabi ning uue puu nakatumine saab toimuda vaid puukoorel olevate haavade kaudu.
On teada, et must pässik nõrgestab puude vastupanuvõimet, muutes nad vastuvõtlikumaks kahjurite ja haiguste osas. Kuna aga puu nõrgestamine toimub ainult kontrollitud alal ehk chaga kasvatuses ning seene levik on keeruline, eeldades sobivate looduslike tingimuste olemasolu, siis meie Eesti metsade killustatus (sh eri vanuses erinevad puuliigid kasvukohtadel) tegelikult laialdast levikut ei soodusta. Seen ei kujuta suurt ohtu istikutele ja noorele puistule, sest eelistab nakatada eelkõige küpsemaid kahjustatud puid. Pigem näevad metsaeksperdid, et nõrgestatud või jalal surnud puud pakuvad looduses rikkalikke (mikro)elupaiku, mis hoopis mitmekesistavad elustikku ja panustavad ökosüsteemi tasakaalustamisesse.
Oma metsast korja lisaks söögiseentele ka puuseeni
Must pässik moodustab elavatele puudele ebamäärase kujuga krobelisi käsnasid, mis on pealt musta värvi ja sees on roostepruun sitke viljaliha. Musta pässiku moodustised võivad olla mõne sentimeetri kuni poole meetrise läbimõõduga.
Kuna must pässik on väärtuslik ressurss, siis korjamisel tuleb järgida loodust säästvaid põhimõtteid. Parim aeg kogumiseks on sügisel ja kevadel, kui puudel pole lehti. Pässikut koguda elavalt või just langetatud puult, sest pärast puu surma hakkab ka pässik lagunema ja ravitoime kaob. Korjata tuleks ainult korraliku suurusega musta pässikut (liiga väikesed jätta veel kasvama) ning seen eemaldada ettevaatlikult ilma peremeespuud kahjustamata.
Korjatud must pässik tuleb hoolikalt puhastada, tükeldada u 5-6 cm juppideks, kuivatada õhu käes puhtas keskkonnas või väga madala kuumusega ahjus (max 50-60 ℃ juures). Kuivatamise etapp on väga oluline, et seen hallitama või mädanema ei läheks (seene niiskus ei tohiks olla rohkem kui 14%). Musta pässiku säilitamiseks hoida teda kuivas ja pimedas. Nii säilib kuivatatud must pässik kuni 3 aastat.
Huvitavaid fakte musta pässiku kohta
Nime saamine
Musta pässiku nimi on tõenäoliselt tuletatud sellest, et seene tekitatud must mügarik tüvel on sama kõva nagu musta pässi ehk jäära pea. Musta pässiku rahvakeelsed nimetused on veel kasekäbakas, kasekäsn, must kõbjas ja must torik.”Chaga” tuleneb pässiku venekeelsest nimetusest „чага”.
Ravimtaime staatus
Must pässik on küll seen, aga vaatamata sellele on ta liigitatud ravimtaimede hulka. Hiina meditsiini kohaselt on ta toniseeriv ravimtaim – võib kasutada suurtes kogustes ja pikemat aega. Chagale on omistatud imerohu staatus, mis väidetavalt annab karu rammu ja jänese sigivuse, parandab vähist ja turgutab närvisüsteemi.
Esimesed teadusuuringud
Eestis tehti esimesed teadusuuringud musta pässiku kohta 155 aastat tagasi Tartu Ülikooli teadlase professor Johann Georg Noël Dragendorffi poolt. Musta pässiku koostis on väga omapärane, sest seenes leidub umbes 20 erineva toimeainete rühma kuuluvaid ühendeid, mille tähtsaimateks peetakse betuliini ja betuliinhapet. Viimasel ajal on uuritud koostisainet inotodiooli, mida teistest looduslikest allikatest ei leidu – seal võib peituda võti pässiku kui tõhusa vähi- ja allergiavastase toime kohta.
Chaga kasvatus
Eestisse rajati esimesed musta pässiku kasvatused 2019. aasta lõpus ning sellest sai Eestist Soome kõrval teine riik Põhja-Euroopas, kus looduslikult meditsiinilisi seeni kasvatatakse. Soome on chaga kasvatusega tegelenud juba üle kümne aasta. Eestis on täna üle 600 erametsaomaniku pannud oma metsadesse musta pässiku kasvama.
Uuendtoit
Soome veterinaar- ja toiduamet keelas 2010. aastal musta pässiku müügi, kuna ameti järgi klassifitseeriti pässik uuendtoiduks. Uuendtoit tähendab sellist toiduainet, mida ei ole laialt kasutatud enne aastat 1997 kas Soomes või muudes EL maades ja selle müük on sellisel juhul keelatud. Kuna pässikut on varem müüdud ja kasutatud nii Soomes kui ka mujal Euroopas, siis uuendtoidu nimekirjast võeti pässik maha ning jätkus seene müük loodustoodete kategoorias.
Ravi mitmete haiguste vastu ja tervise heaks
Nõukogude valitsus on käskinud omal ajal sportlastel ja astronautidel oma vaimsete ja füüsiliste võimete parandamiseks kasutada adaptogeene. Üks kasutatud adaptogeenidest oli chaga seente tee, mis osutus kõige tõhusamaks.
Vene teadlased on välja töötanud chagal põhineva kreemi, mis aitab liigeste valu vastu.
Musta pässiku ehk chaga kohta küsimused
Millal saab korjata esimese musta pässiku saagi?
Esimese korje, pärast tüüblite istutamist puule, saab teha umbes 5-7 aasta möödudes. Teise ja kolmanda korje sama intervalliga.
Mis puuliik sobib must pässikule?
Must pässik kasvab peamiselt kaskedel, harvem teistel lehtpuudel.
Mis kasvukohas on musta pässiku kasvatamine kõige efektiivsem?
Majanduslikult efektiivsem on kasvatada väheviljakatel ja/või liigniisketes kasvukohtades, kus vähem väärtuslikuma metsamaterjali kõrval pakuvad seened hoopis lisandväärtust. Kasvatuseks sobivad eelkõige salu- rohusoo- ja kõdusoometsade tüübirühmade metsad. Eeäkõige sobivad musta pässiku kasvatamiseks ca 35-aastased madala boniteediga kasepuistud.
Mida läheb tarvis, et kasvatada musta pässikut oma metsas?
Kasepuid minimaalse diameetriga 10 cm, musta pässiku niidistikuga nakatatuid tüübleid, puuri ja haamrit. Rahvatarkus ütleb, et must pässik kardab rauda, seetõttu soovitatakse mustjas moodustis tüvelt eemaldada kasutades tugevast puidust tehtud kiilu.
Kui palju maksab 1 kg musta pässikut?
Pässikut ostetakse kokku nii kuivatatult kui ka märjalt. Kokkuostuhinnad varieeruvad – on ettevõtteid, kes ostavad kuivatatud pässikuid 10 eur/kg, aga ka leidub kokkuostjaid pakkudes hinda kuni 55 eur/kg.
Kui tasuv on metsa väärindamine musta pässikuga?
Tuginedes soomlaste kogemusele on ühe hektari kasemetsa puhastootluseks 20 aasta vältel ca 900-1500 € aastas, sõltuvalt istutatud tüüblite arvust. Selle perioodi peale on keskmise metsa tootlikkus ca 25 000€.
Kuidas must pässik maitseb?
Musta pässiku maitse on veidi mõru. Mõnele meenutab chaga tee kohvi maitset, teised aga võrdlevad seda pigem maalähedase maitsega. Maitseelamus sõltub ka sellest, kuidas seent tarbida – kui kange jook valmistatakse ja kas maitse varjamiseks kasutatakse magustajat. Ekstraktid on kibedama maitsega.
Kuidas valmistada musta pässiku teed?
Räägitakse, et kuni 70 kraadise veega tehtud tõmmisel on antioksüdantne toime. Keeva veega ehk 100 kraadisel temperatuuril valmistatud tõmmisel on aga vähivastane mõju. Kasvaja- ja põletikuvastase toimeaine saavutamiseks on soovitatud 80% etanooliga või metanooliga tehtud ekstrakt.
Tee valmistamiseks lisa tassi ca 70 kraadise vee sisse üks teelusikatäis purustatud chagat. Lase 5 minutit tõmmata ja kurna. Chaga tükkide kasutamise korral lisa 1 liitrile veele 4-5 tükki ja hauta vähemalt 15 minutit kuni kolm tundi. Mida kauem seen haudub, seda sügavamaks ja intensiivsemaks maitse muutub.
Kuidas valmistada musta pässiku tõmmist?
Pässiku tükid jäetakse sooja vette 4-5 tunniks seisma, seejärel peenestatakse ja valatakse üle 50 ℃ veega vahekorras 1:5. Segu jäetakse seisma 2 ööpäevaks ja lõpus kurnatakse. Tarvitatakse iga päev 40 ml (1,5 spl) või intensiivsema tulemuse saamiseks kaks korda päevas. Soovitav teha vähemalt ühekuuseid kuure, et tõmmis jõuaks keha turgutada. Tarbida hommikul enne sööki.
Mis on musta pässiku eliksiir?
Chaga eliksiir koosneb põhiosana musta pässiku ekstraktist, millele on lisatud juurde veel muid rahvameditsiinis kasutatavaid ja immuunsüsteemi tugevdavaid komponente, näiteks C- vitamiini, õuna, mustsõstart, sidrunit, ingverit, vürtse, ravimtaimi vms.