Tunnistus nr. 126
Email: info@mets.ee
METSA OST
Metsa ostul pakume õiglast tasu
Metsamaa ostmisega oleme tegelenud üle veerandsaja aasta ning meie kogemus näitab, et metsa müük kui otsus võib omaniku jaoks olla raske. Metsa müümine on enamasti tingitud vajadusest soetada või renoveerida eluase, investeerida kindlamasse varaklassi kui mets, panustada laste haridusse või tervisesse või katta erakorralisi väljaminekuid.
Oleme huvitatud metsadest, mis on nii majandatavad kui ka looduskaitseliste piirangutega. Samuti ostame hoonestatud kinnistuid või vanu talukohti, millel võib olla alles ainult vundament. Juhul, kui Te soovite müüa osa kinnistust, siis korraldame ja tasume kinnistu lahkumõõtmise. Metsatehing on ühekordne ja lõplik, mistõttu juriidiliste küsimuste korral võib alati pöörduda meie ekspertide poole.
Ostupakkumisel inventeerime Sinu metsamaa
Taksaatorite tööpiirkonnad – kliki kaardil, et näha, kes Sinu metsa tuleb
Metsatehingu ostuprotsess
Esmane kontakt
Täida “Küsi pakkumist” vorm või helista meile. Võtame Sinuga ühendust ja täpsustame metsa andmed.
Läheme metsa
Meie spetsialist käib välitöödel, kus teostatakse metsamaa hindamine.
Teeme pakkumise
Teeme oma parima pakkumise metsamaa ostmiseks.
Sõlmime ostu-müügilepingu
Pakkumise sobivusel valmistame ette lepingu ja korraldame asjaajamise. Tasumine lepingu sõlmimisel.
Metsaostjana eelista meid
- Metsamaa ostu korral hoiame ja majandame Sinu metsa vastutusrikkalt;
- Ostupakkumise aluseks on professionaalne metsa hindamine, mis tagab omanikule õiglase ja väärilise tasu;
- Personaalne lähenemine lähtuvalt kliendi vajadustest – näiteks kinnistu osalise müümise korral aitame korraldada maamõõtmistööd;
- Kinnistu ostu korral tagame kiire asjaajamise ning valmistame ette kõik tehinguks vajalikud dokumendid;
- Enne ostutehingut kanname raha deposiidi kontole;
- Vahendustasusid metsamaa ostmisel ei kaasne;
- Tasume ise notariaalsed tehingukulud.
Metsakinnistu mõttelise osa ost
Metsade ostmisel puutume kokku ka olukordadega, kus metsaomanik soovib müüa osa metsakinnistust. Sellisel juhul on võimalus osa müüdavast kinnistust lahku mõõta ning jätta see tulevikuotsuste ootele. Eraisikust metsaentusiastile on enamasti täiesti piisav hobimetsandust mõnel hektaril praktiseerida. See välistab suure majandusliku kahju tekkimise, kui midagi peaks “rappa minema”.
Kinnistu mõttelise osa ostmisel sõlmime alati kasutuskorra kokkuleppe. Antud kokkuleppega määratakse kindlaks, milline osa kinnisasjast jääb ühe või teise kaasomaniku ainuvaldusesse ja -kasutusse. Leppele lisame juurde täpsustava plaani, kus on visuaalselt kujutatud iga kaasomaniku ainukasutusse jääv ala, mis on aluseks hiljem maamõõtmistööde läbiviimisel. Ideaalis võiksid piirid kulgeda mööda maamärke – piki teid, mööda kraavitelgi ja metsasihtisid. Samuti koheselt kooskõlastame ja pärast lahkumõõtmist seame kinnistule alatise servituudi. Nii on tagatud maaomanikule juurdepääs kinnistule.
Metsamaa ostuhind
Metsamaa ostupakkumisel on kõige keerulisem konkureeriva ja õiglase hinnasuhte kujundamine. Hinna määramisel arvestame järgmiste teguritega, nagu metsamaa asukoht, mullaviljakus ning metsamaa pindala. Kasvava metsa hinda kujundavad enim metsas kasvatatavad puuliigid ja nende maht, vanus ning tervislik seisund. Lisaks on metsa turuväärtuse oluliseks osaks pakkumise ja nõudluse seis turul tehingu hetkel – kas pakkumisi on rohkem, kui metsandusettevõtete hetkevõimekus investeerida sooviks, või vähem.
Igal aastal on ca 600 hektari Eesti metsamaa tehingute puhul parimaks osutunud LignaMets OÜ pakkumine.
Kinnistu hinna kujunemine
Ligipääs
Metsamaa, kuhu pääseb teede kaudu paremini ligi, muudab erinevad raie, istutamise, maaparanduse ja teised metsa majandamisega seotud protsessid lihtsamaks. Laiemas mõttes on metsamaa asukoht atraktiivne paigus, kus metsast saadav tooraine leiab paremini väärindamist. “Õige” asukoht võimaldab metsa majandamise toorainet säästlikumalt realiseerida.
Mullastik
Mida viljakam on metsamaa mullastik, seda kiiremini mets kasvab ning seda kõrgem on metsa kvaliteet. Mulla viljakust nimetatakse boniteediks ning kõige paremat hinda saab metsamaa omanik 1. ja 2. klassi boniteediga metsamaadelt. Seevastu 5. klassi boniteediga mullad ei ole viljakad ning langetavad metsamaa hinda. Boniteeti on võimalik parendada juhul, kui metsamaa omanik teab oma metsamaa mullastiku seisukorda ning omab teadmisi metsade majandamisest.
Puuliigid
Eesti erametsadest on enamik metsakooslusi oma päritolult isetekkelised segametsad, kus võime kasvamas näha kõiki meie laiuskraadil looduslikult levivaid puuliike. Puuliikide kasutamine toodete valmistamisel ja tooraine nõudlus erinevates sektorites määrab metsaomanikule tema metsas kasvavate puude hinnalisuse. Seega peab metsakasvataja oskama hinnata ja ette näha, kuhu liigub nõudlus ning kuidas metsa majandades kujundada nõudlusele vastav puuliigiline kooslus. See tähendab loomulikult ka kalkuleeritud riskide võtmist.
Metsa tagavara
Kasvava metsa maht ehk tagavara määrab metsast saadavate puidusortimentide hulga. Metsa hindamine on keeruline ja enim vaidlust tekitav komponent metsa müügi hinna leidmisel. Seetõttu on metsanduslikku haridust mitteomaval metsaomanikul keeruline ise metsa asjatundlikult majandada ja sõltumatu nõustaja ei pruugi võtta riski metsa tagavara objektiivselt hinnata.
Metsa seisund
Sarnaselt inimesega omab puu elukaart või – tsüklit. Puu elutsüklis on olemas nii noorukipõlv, keskiga kui pensioniiga. Eakohasusest sõltub ka metsa tervis, kuid vahel juhtub, et kahjurid, haigused ja kahjustused levivad juba noorukieas olevates metsades. Metsa tervise eest hoolitsemiseks külastavad metsandusspetsialistid regulaarselt oma halduses majandatavat metsa – see aitab vältida metsa väärtuse langust.
Metsaseadus
Metsanduse igapäevase praktiseerimise üks osa on arusaamine seadustest ja määrustest, mis võivad mõjutada metsa majandamise protsessi. Seaduste ja määruste kitsendav roll mõjutab nii puidu kättesaadavust, metsakaitse ulatust, metsatööstuse arengut, maksusoodustusi kui metsa toetusi. See omakorda mõjutab otseselt metsa müügi hinda, Olulisemad õigusaktid metsanduse valdkonnas on “Metsaseadus”, “Metsa majandamise eeskiri”, “Looduskaitseseadus” ja “Metsa korraldamise juhend”. Kokku peab metsaomanik arvestama ca 30 valdkondliku õigusaktiga, mis tähendab, et juriidilisel maastikul orienteerumine võib tekitada veel rohkem raskusi kui otsene metsa majandamine.
Ostame metsa! Võta minuga ühendust!
Soovid rohkem teada metsatehingutest?
Kui palju maksab metsamaa?
Metsa müügi hind on metsaomaniku jaoks kõige keerulisem küsimus. Müügi hinna määramisel on kõige olulisemad tegurid metsamaa asukoht, maa viljakus ja metsamaa pindala. Kasvava metsamaa hinda kujundavad enim metsas kasvatatavad puuliigid ja nende maht, vanus ja tervislik seisund. Lisaks on metsa turuväärtuse oluliseks osaks pakkumise ja nõudluse seis turul – kas pakkumisi on rohkem või vähem, kui metsandusettevõtete hetkevõimekus investeerida.
Kui palju maksab hektar metsamaad?
Paljudel metsaomanikel tekib küsimus, mis on metsa keskmine hektari hind, et selle alusel tuletada oma metsakinnistu väärtus. Selline lähenemine annab enamikel juhtudel aga eksliku resultaadi. Metsamaa hind hektarile võib olla 1000 EUR, kui metsamaa on lagedaks raiutud ja mulla viljakus on madal. Samas võib metsamaa hektar maksta rohkem kui 20 000 eur, kui seal kasvab näiteks väga hea kvaliteediga ja suure tagavaraga okaspuumets. Lihtne on öelda metsamaa hektari keskmist hinda metsamaa pindala ja mullastiku alusel, kui tegemist on lageda metsamaaga. Raske on tuletada väärtust, kui metsamaad katab lisaks kasvav mets. Selleks on eelnevalt vajalik tutvuda kasvava metsa takseerandmetega või käia vahetult kasvavat metsa mõõtmas.
Miks kasutame kinnistu ostul notari deposiitkontot?
Nii metsa müügil kui põllumaa müügil on kõige turvalisem ostu-müügisummad kanda läbi notari deposiitkonto. Deposiitkonto on notari pangakonto, kus notar hoiustab tehingu summat seni kuni leping on allkirjastatud ja peale tehingu sõlmimist kannab summa müüjale.
Kuidas osta metsa?
Metsamaa ostmisel on põhiküsimus raha paigutamise eesmärgis – kas paigutada vahendid Eesti maasse või laiendada investeeringuid, soetades looduskaunis paik, kuhu rajada maakodu või saun. Eesmärgist sõltub, kas investeering peab tootma kasumit või on metsamaa ost pigem emotsionaalne raha paigutamise viis. Kuna mets koosneb maa väärtusest ja kasvava metsa väärtusest, siis metsa väärtust kujundavad erinevad tegurid ja selle mõistmiseks on kasulik kaasata spetsialiste. Lisaks ei tohi ära unustada, et kinnistut omades on oluline metsa majandamine: uuendamine, kasvatamine, kasutamine, metsakaitse.
Miks ostame metsamaid oksjonitelt?
Hoiame silma peal ja osaleme metsaoksjonitel, kus enampakkumise tulemus peegeldab turuhinda ja annab aimu metsakinnistute turust. Siiski on oluline meeles pidada, et oksjonipidajale tuleb maksta teenustasu ca 6% ostuhinnast.