Tunnistus nr. 126
Email: info@mets.ee
Metsa müügi otsus on enamasti tingitud vajadusest soetada või renoveerida eluase, investeerida kindlamasse varaklassi kui mets, panustada laste haridusse või tervisesse või katta erakorralisi väljaminekuid. Metsaomanikul on oma varaga üldjuhul tugev emotsionaalne side. Paljud metsamaad on päritud esivanematelt, nii mõnigi on oma metsas ise raie- ja hooldustöid teinud. Tihti on kodumets pelgupaik, puhkamise koht ja vaimse palsami pakkuja. Seetõttu ongi metsa müügi otsust raske langetada.
Täida “Küsi pakkumist” vorm või helista meile. Võtame Sinuga ühendust ja täpsustame metsa andmed.
Meie spetsialist käib välitöödel, kus teostatakse metsamaa hindamine.
Teeme oma parima pakkumise metsamaa ostmiseks.
Pakkumise sobivusel valmistame ette lepingu ja korraldame asjaajamise. Tasumine lepingu sõlmimisel.
Mis on raieõigus ja kuidas raieõiguse võõrandamine vormistatakse? Raieõiguse võõrandamise leping on metsa müügi vorm, kus ära müüakse vaid kasvav mets ja metsamaa jääb müüjale alles. Raieõiguse võõrandamise protsessi puuduseks on ostja ja müüja vahel vormistatud lihtkirjalik raieõiguse võõrandamise leping. Üldjuhul puudub raieõiguse müügil sõltumatu osapool notari või juristi näol, kes kontrolliks, et raieõiguse võõrandamise leping oleks läbipaistev ning ei kahjustaks raieõiguse hinda raieõiguse tähtaja lõppemisel. Teisisõnu ei pruugi raieõiguse müüja lepingu allkirjastamisel aru saada, et teda on õnnetuks tehtud. Raieõiguse müügi puhul peaks müüja kindlasti kontrollima ostja tausta ja inimesi, kes selle metsaettevõttega seotud on.
Mis on metsamaa müük? Metsamaa müük on notariaalne metsa müügi vorm, kus ära müüakse nii metsamaa kui sellel kasvav mets. Metsa müügi notariaalne tehing on metsa müüjale kindlaim viis tulu teenimiseks. Seetõttu on meie esimeseks eelistuseks nii raiumata metsamaa kui raiutud metsamaa ost. Oluline on teada, et paljudele metsaomanikele on maa müük tulumaksust vabastatud, kuid alati on kasvava metsa müük tulumaksuga maksustatav.
Kui metsamaa müügi otsus ei ole kindel, kuid vajadus sissetuleku järele sunnib tegutsema, on võimalus osa metsakinnistust müüdavast metsamaast lahku mõõta ning jätta see tulevikuotsuste ootele. Eraisikust metsaentusiastile on enamasti täiesti piisav hobimetsandust mõnel hektaril praktiseerida. See välistab suure majandusliku kahju tekkimise, kui midagi peaks “rappa minema”.
Metsa müügi hind on metsaomaniku jaoks kahtlemata kõige keerulisem küsimus. Metsa müügi hinna määramisel on kõige olulisemad tegurid metsamaa asukoht, metsamaa viljakus ning metsamaa pindala. Kasvava metsa hinda kujundavad enim metsas kasvatatavad puuliigid ja nende maht, vanus ning tervislik seisund. Lisaks on metsa turuväärtuse oluliseks osaks pakkumise ja nõudluse seis turul tehingu hetkel – kas pakkumisi on rohkem, kui metsandusettevõtete hetkevõimekus investeerida sooviks, või vähem.
Metsamaa, kuhu pääseb teede kaudu paremini ligi, muudab erinevad raie, istutamise, maaparanduse ja teised metsa majandamisega seotud protsessid lihtsamaks. Laiemas mõttes on metsamaa asukoht atraktiivne paigus, kus metsast saadav tooraine leiab paremini väärindamist. “Õige” asukoht võimaldab metsa majandamise toorainet säästlikumalt realiseerida.
Mida viljakam on metsamaa mullastik, seda kiiremini mets kasvab ning seda kõrgem on metsa kvaliteet. Mulla viljakust nimetatakse boniteediks ning kõige paremat hinda saab metsamaa omanik 1. ja 2. klassi boniteediga metsamaadelt. Seevastu 5. klassi boniteediga mullad ei ole viljakad ning langetavad metsamaa hinda. Boniteeti on võimalik parendada juhul, kui metsamaa omanik teab oma metsamaa mullastiku seisukorda ning omab teadmisi metsade majandamisest.
Eesti erametsadest on enamik metsakooslusi oma päritolult isetekkelised segametsad, kus võime kasvamas näha kõiki meie laiuskraadil looduslikult levivaid puuliike. Puuliikide kasutamine toodete valmistamisel ja tooraine nõudlus erinevates sektorites määrab metsaomanikule tema metsas kasvavate puude hinnalisuse. Seega peab metsa kasvataja oskama hinnata ja ette näha, kuhu liigub nõudlus ning metsa majandades kujundada nõudlusele vastav puuliigiline kooslus. See tähendab loomulikult ka kalkuleeritud riskide võtmist.
Kasvava metsa maht ehk tagavara määrab metsast saadavate puidusortimentide hulga. Metsa hindamine on keeruline ja enim vaidlust tekitav komponent metsa müügi hinna leidmisel. Seetõttu on metsanduslikku haridust mitteomaval metsaomanikul keeruline ise metsa asjatundlikult majandada ja sõltumatu nõustaja ei pruugi võtta riski metsa tagavara objektiivselt hinnata.
Sarnaselt inimesega omab puu elukaart või – tsüklit. Puu elutsüklis on olemas nii noorukipõlv, keskiga kui pensioniiga. Eakohasusest sõltub ka metsa tervis, kuid vahel juhtub, et kahjurid, haigused ja kahjustused levivad juba noorukieas olevates metsades. Metsa tervise eest hoolitsemiseks külastavad metsandusspetsialistid regulaarselt oma halduses majandatavat metsa – see aitab vältida metsa väärtuse langust.
Metsanduse igapäevase praktiseerimise üks osa on arusaamine seadustest ja määrustest, mis võivad mõjutada metsa majandamise protsessi. Seaduste ja määruste kitsendav roll mõjutab nii puidu kättesaadavust, metsakaitse ulatust, metsatööstuse arengut, maksusoodustusi kui metsa toetusi. See omakorda mõjutab otseselt metsa müügi hinda, Olulisemad õigusaktid metsanduse valdkonnas on “Metsaseadus”, “Metsa majandamise eeskiri”, “Looduskaitseseadus” ja “Metsa korraldamise juhend”. Kokku peab metsaomanik arvestama ca 30 valdkondliku õigusaktiga, mis tähendab, et juriidilisel maastikul orienteerumine võib tekitada veel rohkem raskusi kui otsene metsa majandamine.
Metsa müügi hind on metsaomaniku jaoks kõige keerulisem küsimus. Metsa müügi hinna määramisel on kõige olulisemad tegurid metsamaa asukoht, maa viljakus ja metsamaa pindala. Kasvava metsa hinda kujundavad enim metsas kasvatatavad puuliigid ja nende maht, vanus ja tervislik seisund. Lisaks on metsa turuväärtuse oluliseks osaks pakkumise ja nõudluse seis turul – kas pakkumisi on rohkem või vähem, kui metsandusettevõtete hetkevõimekus investeerida.
Metsamaa müük on notariaalne metsa müügi vorm, kus müükase metsamaa koos kasvava metsaga. Metsa müügi notariaalne tehing on metsa müüjale kindlaim viis tulu teenida. Lisaks on veel paljudel metsaomanikel maa müük tulumaksust vaba, kuid alati on kasvava metsa müük tulumaksuga maksustatav.
Raieõiguse võõrandamise leping on metsa müügi vorm, kus müüakse vaid kasvav mets ja metsamaa jääb müüjale alles. Raieõiguse võõrandamise lepingu puuduseks on ostja ja müüja vahel vormistatud lihtkirjalik leping. Üldjuhul puudub raieõiguse müügil sõltumatu osapool notari või juristi näol, kes kontrolliks, et raieõiguse võõrandamise lepingu oleks läbipaistev ja ei kahjustaks raieõiguse hinda raieõiguse tähtaja lõppemisel. Kuna raieõiguse müüja soovib parimat hinda ja raieõiguse ostja soovib vastu parima kvaliteediga kasvavat metsa, on metsaomanikule oluline aru saada, missugune jääb metsa kvaliteet pärast raie lõppu. Kas metsa jääkväärtus pärast raiet on samaväärne jääkväärtusega kui raiet ei oleks toimunud? Raieõiguse müügi korral peaks müüja kontrollima ettevõtte tausta ja inimesi, kes selle metsafirmaga on seotud.
Paljude metsaomanikel tekib küsimus, mis on metsa keskmine hektari hind, et selle alusel tuletada oma metsakinnistu väärtus. Selline lähenemine annab enamikel juhtudel aga eksliku resultaadi. Metsamaa hind hektarile võib olla 1000 EUR, kui metsamaa on lagedaks raiutud ja mulla viljakus on madal. Samas võib metsamaa hektar maksta rohkem kui 20 000 eur, kui seal kasvab näiteks väga hea kvaliteediga ja suure tagavaraga okaspuumets. Lihtne on öelda metsamaa hektari keskmist hinda metsamaa pindala ja mullastiku alusel, kui tegemist on lageda metsamaaga. Raske on tuletada väärtust, kui metsamaad katab lisaks kasvavav mets, selleks on eelnevalt vajalik tutvuda kasvava metsa takseerandmetega või käia vahetult kasvavat metsa mõõtmas.
Metsa müük koos maaga tähendab notari juures sõlmitud ostu-müügitehingu asjaõiguslepinguna või võlaõigusliku lepinguna.
Asjaõigusleping on klassikaline ostu-müügi leping, kus tehingusumma tasutakse kohe ning omand antakse üle. Võlaõiguslikku lepingut kasutatakse näiteks siis, kui osa kinnistust jääb müüjale ja maamõõtmistoimingud on planeerimisel. Võlaõigusliku lepingu sõlmimisel pannakse paika müügi tingimused ja hind ning üldjuhul tasutakse müügisumma kohe.
Nii metsa müügil kui põllumaa müügil on kõige turvalisem ostu-müügisummad kanda läbi notari deposiitkonto. Deposiitkonto on notari pangakonto, kus notar hoiustab tehingu summat seni kuni leping on allkirjastatud ja peale tehingu sõlmimist kannab summa müüjale.
Metsamaa müügi tulumaksu puhul on maksustamise põhiküsimuseks, kuidas on kinnistu omandatud. Kui müüjale on maa omandireformi käigus tagastatud või tagastatud maa on päritud, on esmane metsa müük tulumaksuvaba. Kui müüja on eelnevalt metsamaa ostnud, maksustatakse tulumaksuga kinnistu eelnev ostuhinna ja tänase metsa müügi hinna vahe ehk kasum. Kinkelepinguga saadud metsamaa müük maksustakse tulumaksuga müügihinna täisulatuses.
Metsamaa ostmisel on põhiküsimus raha paigutamise eesmärgist: paigutada vahendid Eesti maasse või laiendada investeeringuid, soetades looduskaunis paik, kuhu rajada maakodu või saun. Eesmärgist sõltub, kas investeering peab tootma kasumit või on metsamaa ost pigem emotsionaalne raha paigutamise viis. Kuna mets koosneb maa väärtusest ja kasvava metsa väärtusest, siis metsa väärtust kujundavad erinevad tegurid ja selle mõistmiseks on kasulik kaasata spetsialiste. Võimalus on osaleda metsa oksjonitel, kus oksjoni tulemus peegeldab turuhinda ja annab aimu metsakinnistute turust. Lisaks ei tohi ära unustada, et metsa omades on oluline metsa majandamine: metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine, metsakaitse.
Raieluba ehk metsateatis tuleb esitada Keskkonnaametile, mis annab metsaomanikule loa planeeritud raietööde teostamiseks. Kui metsaomanik soovib teha kuni 20 tihumeetrit raiet aastas näiteks küttepuude valmistamiseks või metsakahjustuste likvideerimiseks, siis metsateatist ei ole vaja. Raieõiguse müügi korral on metsateatis vajalik lepingu alus koos kehtivate metsainventeerimisandmetega Metsaregistris. Maa müügi korral ei ole metsateatis ega inventeerimisandmed olulised eeldused kinnistu ostumüügitehingu sõlmimiseks.